Moskvich Liiga ajakirjanike huviorbiidis

Allpool valik Moskvich Liigat ja ka rahvarallit üldisemalt puudutavaid artikleid. Mõned on avaldatud täispikkuses, teised on kättesaadavad lingi kaudu.

DELFI Autoleht (22. november 2004)

Moskvich on Eesti popimaid ralliautosid Otepää lähistel aset leidnud öise Tartu Rahvaralli käigus tulid taas kord rajale kümned Mosseliiga punkte taga ajavad Moskvichid...

SL ÕHTULEHT (3. august 2004)

Mosseliigast odavamalt autosportida ei saa Mullu loodud Moskvichi Liiga on leidnud autospordis kiiresti kindla koha. Igal mossede võidusõidul stardib tervelt 50-60-70 naist-meest sellepärast, et veel odavamalt...

KUULUTAJA (16. juuli 2004)

Moskvichid kihutavad Kehalas Laupäeval, 31. juulil toimub Kehala autodroomil võidusõit, millesarnast läänevirulane veel näinud ei ole. Kavas on rahvasprint “Eesti Moskvich Klubi Karikas 2004”...

SL ÕHTULEHT (4. mai 2004)

Mossed mürasid Raplas Moskvichi liigat mullusel kevadel käima jooksutades uskusid tulevase võistlussarja elujõulisusesse ehk vaid korraldajad ise. Eelmise hooaja avavõistlusel oli stardis tõesti vaid...

EESTI EKSPRESS (26. november 2003)

Mosseliigast sai rallihooaja hitt Ühe suvega nakatus Moskvitsidega võidu kihutamise kirest üle viiekümne inimese. Liiga võitja selgub nädalavahetusel Saaremaal...

SL ÕHTULEHT (1. juuli 2003)

Moskvichi liiga: palju nalja napi raha eest Rahvarallidelt alguse saanud ja nüüd ka igamehe rallisprindisarjaga liitunud Moskvichi...

EESTI EKSPRESS (16. aprill 2003)

Mosse-liiga alustas! Laupäeval alanud Rahvarallil on tänavu eraldi liiga Moskvitsidele, mis ühendab lustimise taskukohase...

AUTOLEHT nr.3 (13.veebruar 2003)

Kuidas sõita rahvarallit?

Pealkirjas esitatud küsimust on Autolehe toimetuselt küsitud üha sagedamini. Kuna esimese võistluseni on jäänud kaks kuud, on praegu paras aeg vastus anda, et kõik huvilised jõuaksid 18. aprillil Tartus starti veereda.

Alustuseks peaks kummutama paar müüti, mis toimetusse tulnud e-kirjadest läbi kumanud. Esiteks, rahvaralli ei ole sama, mis n-ö pärisralli. Kuna autodelt täiendavat ohutusvarustust ei nõuta, ei maksa oodata paarikümnekilomeetriseid kiiruskatseid käänulistel kruusateedel.
Teiseks, ralli ei ole arutu kihutamine kusagil mahajäetud karjääris. Nagu pärisralliski, peavad rahvarallidel osalejad täitma rajal liikudes liikluseeskirja. Liikluseeskiri ei kehti vaid liikluseks suletud lisakatsel.

Auto peab olema korras

Et rahvarallit sõita, ei pea omama spetsiaalselt selleks otstarbeks hangitud autot, võib osaleda oma igapäevase liikuriga. Kui soovite siiski endale n-ö rallika hankida, sõltub valik ennekõike maitsest ja võimalustest. Rahvarallijate seas on populaarsed Volkswagen Golfid, samuti BMW-d, nelikveoliste klassis teadagi Subaru Imprezad.
Uue auto puhul tasub enne starti tulekut uurida garantiitingimusi. Sageli on seal kirjas lause: auto kasutamisel autospordivõistlusel või selleks treenimisel kaotab garantii kehtivuse.
Kindlasti saavad sõidurõõmu pakkumisega hakkama ka paarituhandekroonised Moskvitsid ja Ladad, miks mitte ka "Sapakad". Muidugi, "Mossega" absoluutvõidule ei pretendeeri, kuid sõidulusti jagub küllaga. Olgu auto milline tahes, selle hooldus pole aga kindlasti koht, kus rahvarallisõitja koonerdama võiks hakata.
Auto peab olema tehniliselt korras ja vastama kõigile liikluses osalevatele autodele esitatavatele nõuetele: olema läbinud tehnoülevaatuse ning omama kehtivat liikluskindlustuse poliisi.
Lisaks sellele on erinõudeks n-ö lahtiste esemete keeld. Autos (sõitjate- ega pakiruumis) ei tohi ohutuse huvides olla kinnitamata esemeid. Üleliigne kolu tuleks lihtsalt välja tõsta, vajalik kraam kinnitada.
Sõitjate varustusse peavad kuuluma auto- või motokiivrid. Alates 1. juulist tohib kasutada vaid niisuguseid kiivreid, mis on varustatud E-tähisega või FIA heakskiitu kinnitava märkega. Uute kiivrite hinnad algavad ligikaudu 700 kroonist (uurige motopoodidest).
Vaja läheb kella-stopperit, neid võiks autos isegi kaks olla. Kui ühega peaks midagi juhtuma, on täpne aeg (ja see on rallis ülioluline) teiselt võtta. Varustusse võiks kuuluda ka taskuarvuti, kindlasti peavad aga olema kirjutusvahendid (soovitatavalt mitu, sest need kipuvad ära kaduma).
Võistlejakaardi kindlaks säilimiseks võiks olla ka klambriga kirjutusalus.

Võistlusmäärused tuleb selgeks õppida

Enne võistlust tuleks algajatel kindlasti üle lugeda juba varem selgeks õpitud võitlusmäärused ja nii alustajad kui edasijõudnud peaksid põhjalikult tutvuma konkreetse võistluse juhendiga. See hoiab ära nii mõnedki arusaamatused ja võib tulemust oluliselt mõjutada.
Korraldaja võib olla juhendis korrektiive teinud ametlike bülletäänidega: need avaldatakse enamasti võistluse koduleheküljel ja kindlasti ametlikul teadetetahvlil. Neid ei tohi märkamata jätta.
Võistluspäev algab mandaatkomisjoni ehk dokumentide kontrolli läbimisega. Enne dokumentide esitamist tuleb täita osavõtuavaldus, mille vormid on nn mandaadiruumis saadaval. Avaldus koos auto tehnilise passi, liikluskindlustuse poliisi ja piloodi juhiloaga (kui auto ei kuulu võistlejale, ka volikiri) tuleb esitada mandaatkomisjonile.
Nii juhilt kui kaardilugejalt nõutakse õnnetusjuhtumikindlustust. Mullu maksis terve hooaja kehtiv poliis 250 krooni, tänavu plaanitakse rakendada litsentsisüsteem. Litsents sisaldab ka kindlustust. Litsentsi täpne hind pole veel teada, kuid see jääb samasse suurusjärku mulluse kindlustusega ning seda saab osta iga võistluse mandaadist. Kui litsents on juba olemas, tuleb seegi esitada dokumentide kontrollijale.
Osavõtumaks tasutakse kas mandaadis või juba enne võistlust ülekandega (kirjas võistluse juhendis). Tavaliselt on osavõtumaksu suuruseks 500 krooni ekipaa?i kohta.
Kui dokumendid korras, annab mandaatkomisjoni liige võistlejale autole kinnitatavad numbrid ja kleebised.
Sõltuvalt võistlusest väljastatakse rajalegend kas kohe pärast dokumentide kontrolli, pärast tehnilise komisjoni läbimist või teatud aeg enne starti.
Enne tehnilisse komisjoni minekut tuleb autole kinnitada numbrid ja reklaamid (nende paigutus on näidatud juhendis).
Tehnilise komisjoni palge ette pole mõtet ilmuda mõne narmendava romuga, niisugusega rajale ei lasta. Erilise tähelepanuga kontrollitakse tavaliselt rehvide seisukorda, lahtiste esemete puudumist autos, tulekustutit, turvavöid ja kiivreid.
Väga tähtis on, et võistlejate kellad näitaksid sama aega kohtunike omadega. Ehkki võistluse juhendisse on märgitud, et ametlikku aega edastab Raadio 2 või mõni muu jaam, ei pane võistleja kella õigeks mitte raadio signaalide järgi, vaid nn emakella järgi. See asub AKP-0-is või kui sinna pole veel aega välja pandud, siis mandaatkomisjonis.
Tehnilise komisjoni ja stardi vahele jäävat aega tasub kasutada põhjalikuks tutvumiseks legendiga. Kui võistlusel on ootamatute ajakontrollpunktide (OAKP) võimalus, tuleks kiiruse (antud ajakaardil) ja distantsi (legendimärkide juures) kaudu arvutada välja, millisel ajal millises legendipunktis olema peab.
Legendiga tutvudes tasub tähele panna raudteeülesõidukohti või muid asjaolusid, mis võivad graafikus püsimist häirida. Kindlasti tasub ees oleva raudteeülesõidu puhul sõita ideaalsest graafikust maksimaalse lubatu (või natuke rohkemgi) piires ette, et kindlasti õigel ajal järgmisesse AKP-sse jõuda. Kunagi ei või teada, kui kaua tuleb tõkkepuu taga seista.
Rallipaaride stardiajad avaldatakse pärast tehnilise komisjoni töö lõppu ametlikul teadetahvlil.

Rahu, ainult rahu

Allpool on toodud mõned tüüpilised võistlusolukorrad, mis alustajatele raskusi valmistavad, ning lahendused, milleni on kogemusteta raske tulla.
Enne võistlust tehke kindlaks auto odomeetri viga, vastasel korral on väga raske legendi järgi sõita. Vea saab kindlaks teha kilomeetripostide järgi. Ühe kilomeetri läbimisest jääb väheseks, soovitame läbida kümmekond kilomeetrit ja võrrelda odomeetri näitu tegelikult läbitud distantsiga. Võistlusel tuleb vastav koefitsient lihtsalt sisse arvutada.
Rajal legendi järgi sõites tasub kriipsutada läbi märgid, millised on läbitud. See välistab järje segamini mineku.
Täitke täpselt liikluseeskirju. Esiteks on see kõigile juhtidele seadusega kohustuslik, teiseks kahjustab nende rikkumine spordiala mainet ja kolmandaks kontrollivad nende täitmist kohtunikud. Vahelejäämine toob kaasa karistuse ajatrahvist kuni võistluselt eemaldamiseni.
Ralli on ootamatuste ala, seepärast tasub olla ideaalgraafikust maksimaalse lubatu piires ees ja enne AKP-tsooni sisenemist aeg n-ö parajaks teha. Ootamatuid ajakontrollpunkte (OAKP) võib olla igal pool, kuid tavaliselt pannakse need kiiremat sõitu võimaldavatele rajalõikudele.
Viimasel ajal küll üha vähem, kuid siiski võib ette tulla olukordi, kus AKP kohtuniku kell näitab ühte aega (teisisõnu, on vale) ja võistlejate kell teist. Ärge unustage, et kohtunik teeb märke kaardile oma kella järgi ja selle järgi sisenege ka kontrollpunkti.
Kui AKP-sse sissesõidul on järjekord (tavaliselt juhtub siis, kui AKP-le järgneval lisakatsel on tekkinud viivitus), peatage auto järjekorra lõpus, jalutage AKP-sse ja esitage kaart õigel ajal. Nüüd võite rahulikult oodata olukorra lahenemist ja oma starti.
Kui lisakatse start on vahetult pärast AKP-d, algab järgmise rajalõigu ajaarvestus lisakatsele startimise ajast ehk sellest kellajast, mille kohtunik on märkinud katse tegelikuks stardiajaks. Sõitke mõistusega. Lisakatsetel on kiirust sageli piiratud vigursõiduelementidega, sirgele on pandud slaalomilõik vms. Mõelge, kas on targem lennata sinna täie hooga sisse, riskida paari toki pikaliajamisega ja saada halva õnne puhul näiteks 40 sekundit trahvi ning kui veab, paar sekundit võita, või minna kindla peale välja: valida väiksem kiirus ja kaotada kindlasti paar-kolm sekundit.
Ja lõpuks. Säilitage igas olukorras rahu ja head kombed. Rallis võib ette tulla ootamatusi (tavaliselt tulebki), kuid närvitsemisega võib hullu olukorra ainult veelgi hullemaks ajada.

Kristjan Sooper